Mind hakkas huvitama ajalooküsimus. Nimelt, kas eesti keelde on üks välde juurde mõeldud või on soome keelest üks välde ära kadunud? Ehk siis kumb oli enne, kas kolmevälteline või kahevälteline?
Hea küsimus. Päris täpset vastust ei oska praegu anda. Aga et soome keel on üldiselt arhailisem kui eesti keel, siis kisub sinnapoole, et millegi pärast oleme oma elu ise keerulisemaks teinud.
Mõni näitelause kuluks siia ära, aga üldiselt on küsimus täis- ja osasihitises, lõpetamata ja lõpetatud tegevuses, osas ja tervikus. Vaata http://www.eki.ee/books/ekkr/ Otsi sealt üles sihitis ja uuri asja, siin oleks liiga pikk sellest kirjutada. Aga kui kirjutad siia lause, milles kahtled, siis võin vastata, mis käänet peab kasutama ja miks.
No vat, ma muudkui jorisen inimeste kallal, tööl nt, ja parandan nende kirjutistes, aga ega ma ju tegelikult ei tea, kuidas on, ja kusagilt kontrollida ka ei oska. Siiani on nad õnneks mind lihtsalt uskunud...
Just tekkis probleem, kui pistan teksti sisse mingi teises keeles oleva sõna ja seda käänan, siis kas käändelõpp (olgu ta ülakomaga liidetud või mitte) läheb ka kursiivi?
Tööalaseid teadmiseid ja oskuseid või tööalaseid teadmisi ja oskusi. Kui on III vältes ja omastavas 3 silpi, siis on mõlemad variandid võimalikud. Vaata Keelevarasse, toksi sõna sisse ja seal on tüüpsõna number, sellele tuleb teha topeltklõps. Kui on kaks numbrit taga, siis on selge, et võib mõlemat moodi. Aga ainult tööalaseid on võimalik.
12 kommentaari:
Mind hakkas huvitama ajalooküsimus. Nimelt, kas eesti keelde on üks välde juurde mõeldud või on soome keelest üks välde ära kadunud? Ehk siis kumb oli enne, kas kolmevälteline või kahevälteline?
Hea küsimus. Päris täpset vastust ei oska praegu anda. Aga et soome keel on üldiselt arhailisem kui eesti keel, siis kisub sinnapoole, et millegi pärast oleme oma elu ise keerulisemaks teinud.
Minul on selline küsimus, et kustkohast peab lihtne inimene teada saama, mis käändes peab olema sihitis.
Mõni näitelause kuluks siia ära, aga üldiselt on küsimus täis- ja osasihitises, lõpetamata ja lõpetatud tegevuses, osas ja tervikus.
Vaata
http://www.eki.ee/books/ekkr/
Otsi sealt üles sihitis ja uuri asja, siin oleks liiga pikk sellest kirjutada. Aga kui kirjutad siia lause, milles kahtled, siis võin vastata, mis käänet peab kasutama ja miks.
No vat, ma muudkui jorisen inimeste kallal, tööl nt, ja parandan nende kirjutistes, aga ega ma ju tegelikult ei tea, kuidas on, ja kusagilt kontrollida ka ei oska. Siiani on nad õnneks mind lihtsalt uskunud...
Just tekkis probleem, kui pistan teksti sisse mingi teises keeles oleva sõna ja seda käänan, siis kas käändelõpp (olgu ta ülakomaga liidetud või mitte) läheb ka kursiivi?
Ei lähe. Pärast ülakoma tuleb jälle eesti keel. :)
Ja kui kirjutad kokku käändelõpuga siis jah, käändelõpp enam kursiivis ei ole.
Aga akronüümid? NATOs või NATO-s või veel kuidagi kolmandat moodi?
Mõlemad on õiged. Arvutiga kirjutades sidekriipsu panema ei pea, aga võib. No mõnikord on vaja, nt EKIle on segane, aha EKI-le palju arusaadavam.
Paistab, et neid on mul vähe. Aga kas mul on vähe tööalaseid teadmiseid ja oskuseid või tööalasi teadmisi ja oskusi või tööalaseid teadmisi ja oskusi?
Tööalaseid teadmiseid ja oskuseid või tööalaseid teadmisi ja oskusi. Kui on III vältes ja omastavas 3 silpi, siis on mõlemad variandid võimalikud. Vaata Keelevarasse, toksi sõna sisse ja seal on tüüpsõna number, sellele tuleb teha topeltklõps. Kui on kaks numbrit taga, siis on selge, et võib mõlemat moodi. Aga ainult tööalaseid on võimalik.
Postita kommentaar